AJALOOST

Kooli ajalugu

Kohtla-Nõmmel on haridust antud juba 232 aastat. Vanades meetrikaraamatutes on esmakordselt mainitud Jõhvi kihelkonna külakoole pastor P. Koch´i aruandes konsistooriumile 31. detsembril 1788. aastal. Nende seas oli ka Kohtla kooli nimi. Teadaolevalt ei olnud tegemist asutamistähtajaga, sest nii mõnigi mainitud koolidest tegutses juba varem. Näiteks 1780. aastal kirjutas P. Koch´i isa J. C. Koch, et maakoolid on asutatud suuremates külades, kuid ühtegi konkreetselt ei nimetanud.

Samuti leidub kirikumeetrikas üksikuid koolmeistrite nimesid varasemast perioodist, mis lubavad oletada koolidegi olemasolu. Näiteks kinnitab Jõhvi koguduse meetrikaraamat, et juunis 1783. aastal suri Kohtla koolmeister Jüri. Tema asemele astus Mihkel, kes olevat õpetanud Kohtla koolis veel 19. sajandi algulgi. Kuid kooli varasemat kui 1788. aastast mainimist pole aga seni õnnestunud leida.

Suulise pärimuse järgi olevat rajatud esimene kool mõisa juurde ja mõisakoolina. Õpetajaks olevat olnud mõisakirjutaja ning puusepp.

1830. aasta kohta on teada, et koolimaja asus Kohtla külas (praeguses Vanakülas) ja õpetajateks olevat olnud Andres Über, kes pidas mõisas kangru ametit. Kooliruumiks oli sealasuva rehetoa otsas olev ruumikas tare. Koolis õpetati testamendist lugemist, kirikuraamatust laulmist, kirjatähtede ja numbrite kirjutamist.

Üksikasjalikumad andmed kooli kohta on 1911. aasta Ülevenemaalise koolide loenduse aruandes, milles selgub, et kool asub 1878. aastal ehitatud majas. Koolis oli 3 klassi, kus õppis 58 õpilast ühe õpetaja käe all. Kuni 1918. aastani pidas kooli üleval krahv Stackelberg. Tolleaegne koolimaja kujutas endast õlgkatusega palkmaja. Keskel paiknesid väike esik ja köök, paremal kooliõpetaja elutuba ning vasakul pikkade pinkide ja laudadega klassiruum, kus asusid veel kantsel, krahvi poolt ostetud orel, suur gloobus ning maakaart.

Alates 1919. aastast läks kool valla ülalpidamisele, kool muutus 4-klassiliseks ja õpilaste arv kõikus 70-90 piires. 1929. aastal avati koolis V klass ja alates 1930. aastast töötas kool 6. klassilisena. Koolis oli au sees sportimine ja koorilaul, osaleti mitmete huvialaringide töös. Kuna lapsi tuli aasta-aastalt üha rohkem juurde, jäi vana maja kitsaks ning koolijuhataja otsis võimalusi kooli laiendamiseks. Seepärast koliti 1932 .aastal mõisa härrastemajja. Koolikohustuse alla kuulusid kõik 8-15-aastased lapsed. Tol ajal käidi koolis kohusetundlikult. Puuduti vaid majanduslikel põhjustel. Õpetajatel tuli tööd teha liitklassides.

Kahjuks hävisid sõjatules mõlemad koolihooned, nii see, mis asus Vanakülas kui ka Kohtla härrastemajas. Kahel järgneval aastal tuli õppetööd jätkata Vanaküla pritsimajas kuni 1943. aastani, mil koliti barakktüüpi hoonesse, kus töötati 17 aastat. Vahepeal oli kool muutunud 7-klassiliseks ning lisandus veel vene osa. Alles 1960. aastal valmis uus ajakohane koolimaja ning kool nimetati ümber Kohtla-Järve 8. 8-kl. kooliks. 1992. aastast sai kool 9-klassiliseks ning kuni aastani 2013 kandis Kohtla Põhikooli nime. Alates 2013 aastast kannab kool Kohtla-Nõmme Kooli nime, kus toimetab nii lasteaed kui ka kool ühise nime all.

Kohtla-Nõmme Kool on kahesaja vanema Eesti kooli hulgas ja kuulub selliseid koole ühendavasse Forseliuse Seltsi. 2003. aastal autasustati kooli seltsi kõrgeima autasu „ Suure Kuldtukatiga“.


Koolimaja

Kohtla-Nõmme Kooli 4-korruseline hoone valmis 1960. aastal ning oli algselt mõeldud umbes 600 lapsele. Kuna laste arv vähenes ja ruumi hakkas järjest rohkem üle jääma. Täna asuvad koolimaja ruumides postkontor, teenuskeskus, perearsti kabinet ja apteek.